TAIMEDE ARSTIROHULINE VÄÄRTUS

Allikas: "Taimed tervise teenistuses" 1936.a.

ARNIKA (Arnica Montana) 


Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse tinktuuri ja teed.Tinktuuri valmistamiseks pannakse pulbriks hõõrutud juured ja õied piirituse või viina sisse, 1 lusikatäis arnikat 10 lusikatäie piirituse kohta, ja mõne päevase seismise järel kurnatakse läbi, valatakse pudelisse, mis suletakse korgiga.
Tinktuuri lahusega mähised ja tinktuuriga sissehõõrumine parandavad haavu ja mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaos, halvatust ja jooksjat.
Häälekähisemise puhul tuleb tinktuurilahusega kuristada.
Soovitatakse ka peapesemiseks juuste väljalangemise korral.
Sisemiste haiguste, kõhukrampide, allkehavalude ja venituse vastu aitab timktuur, mida paarkümmend tilka korraga veega segatuna sisse võtta.

Arnika tee aitab kopsupõletiku paranemiseks, kergendab halvatust ja jooksjat ning kiirendab ja virgutab neerude tegevust.

HIIREKÕRV (Capsella Bursa Pastoris)   

Arstirohuks tarvitatakse kogu taime, mida suvel ja sügisel korjata.
Teed tarvitatakse maoverejooksu, kopsuverejooksu, veresülitamise, rohke kuupuhastuse, keha-ja kõhuvalude, kollatõve ja põiehaiguste korral.
Valmistamiseks võetakse 20g hiirekõrva 1 liitri vee kohta ja juuakse korraga üks tassitäis kolm korda päevas.

Samasuguselt valmistatud lahusega on soovitav pesta lahtiseid haavu ja nahavigastusi ning peale panna niisked lapid. Ninaverejooksu korral külmalt ninna tõmmata.




HEINPUTK (Angelica Silvestris) 

Arstirohuks tarvitatakse juuri, mida tuleb korjata kevadel.
Heinputke teed ja -tinktuuri tarvitatakse kõhu-ja seedimisnõrkuse ja sellega seostuvate pistete, puhituse, kõhulahtisuse vastu, aga ka rögalise kopsukatarri, naistehaiguste, krampide, lihase-ja liigesejooksja vastu.
Pesemine kange teega parandab nahahaigused ja teega kuristamine parandab kurguhaigused.





ISLANDI SAMMAL ( Cetraria Islandica)  (e.põdrasammal)   

Põdrasamblatee, -keedis ja -tarre on head rinnahaiguste nagu kramplik köha, häälekähisemine, kopsutiisikuse aga ka kõhulahtisuse, kõhuvalude ja kõhnaksjäämise vastu.

Keedise valmistamiseks võetakse 20grammi kuivatatud sammalt 1 liitri vee kohta, keedetakse 5 minutit, lastakse paar tundi soojas kohas tõmmata ja siis kurnatakse ära. Joomisel võib maitseks lisada suhkrut.

Tarde jaoks võetakse 30 grammi sammalt 1 liitri vee kohta, keedetakse väikese tule peal 1-2 tundi, lisatakse maitseks mõnda marjakeedist ja lastakse siis tarduda.


HARILIK KADAKAS (Juniperus Communis)


Kadaka marjad on erilise arstirohulise väärtusega. Korjata tuleb ainult valminud mustjas-siniseid marju. Kuivatamiseks tuleb asetada marjad liikuva õhuga kohta sõela või laua peale.

Kadakamarjad on vanast ajast saati kuulus rahvalik arstiroh kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste vastu.
Kadakamarju ja -õisi tarvitatakse suitsetamiseks, kui  tahetakse puhastada ruumi, kus nakkushaiguste põdejad või surnu on see olnud.

Kadakamarju tuleb süüa  (5 tükki või rohkem ) muutlikust ilmastikust tekitatud haiguste ja nakkushaigustest ärahoidmiseks, kõhukorratuse nagu valu, lahtisuse jne. ravimiseks, ja ka halva suulõhna kaotamiseks.
Haiglasele kõhule on hea teha järgmine ravimine:
esimesel päeval süüa 5 marja, teisel 6 jne., kuni 15 marja ja siis jälle ükshaaval tagasi minna.
Rohkem marju süüa vesitõve, põierikke ja lihasereumatismi puhul.

Kadakamarjatee (3-5 tassi päevas) on väga hea kõigi nimetatud sisemiste haiguste vastu, ka verepuhastamiseks ja külmeuse puhul.

Võib valmistada ja tarvitada ka kadakatinktuuri. Kadakaõliga pealt määrimine mõjub parandavalt halvatud ja külmetunud liigestele; 3-6 tilka korraga veega sisse võttes parandab sisehaiguseid.

HARILIK KALMUS (Acorus Calamus)


Arstirohuks kasutatakse juurt. mis sisaldab eetrilist õli, vaiku ja happeid. Kasulik on koguda varakevadel või hilissügisel; lõigates juured tükkideks ja kuivatatakse.
Kalmuse juurest valmisatakse teed, tinktuuri, õli ja pulbrit.
Kalmujuureteed (29-30grammi juuri ühe liitri vee kohta) juuakse tassitäis hommikul enne söömist ja õhtul enne magamaminekut. See on abinõu seedimiskorratuste, söögiisupuuduse, kõhulahtisuse, kahvatõve, inglishaiguse, vesitõve, neeruhaiguse, maksahaiguse, külmavärinate, reumatismi vastu. Kergendab kuupuhastust, mõjub rahustavalt südamekloppimisel.
Kõhulahtisuse korral tuleb teed mõõdukalt tarvitada, sest vastasel korral kalmus just teebki kõhu lahti.
Väga hea kõhurohi on tee kalmuse ja koirohu segust.
Kalmusejuuretee või -tinktuuriga niisutatud mähised parandavad raskeid paiseid, ja suu loputamisel haigeid igemeid.

Kalmusest "Terviselehes"

KIBUVITS (Rosa Cania)

Tarvitatakse õisi ja marju.
Nendest valmistatud tee on neeru-ja põiehaiguste arstimiseks, kaotab neeru-ja põiekivid, ja on ka kõhukrampide vastu.Kosutab vanadus- ja haigusnõrkust.





KOIROHI ( Artemisia Absinthium)



Kasutatakse tainme õitsvaid latvu, mis tuleb korjata ja koheselt kuivatada.
Koirohutee (10-15 grammi tassi vee peale, poole tassi haaval 3 korda päevas) ja koirohutinktuuri (20-40 tilka korraga 3 korda päevas) on kõige paremaks kõhurohuks mao-ja seedimisnõrkuse puhul , parandab haigusi nagu puhitus, kõhulahtisus, isupuudus, kõhuussid, voolmed, oksendus, kahvatus, verevaegus, jooksja, kaotab külmavärinad, hõlbustab kuupuhastust.
Paar korda päevas veega segamine ravib haiged ja rähmased silmad.
Koirohutee kange heinputketeega segatult mõjub hästi vähi vastu.
Tee ülemäära tarvitamine päevas mõjub uimastavalt ja peadpööritavalt.

Kuivatatud koirohuvarte põletamine on stressivastase toimega ning rahustab meeli.


KUKERPUU (Berberis Vulgaris)

Tarvitatakse juuri, koort, noori lehti, õisi ja marju, millest valmistatakse teed.
 Kukerpuutee virgutab neerusid korralikule tegevusele, seega arstirohi neeruhaiguste vastu, ka maksahaiguste, kõhukinnisuse, krampide jne. vastu.
Kukerpuukoorekeedis on kuristamiseks, parandab igemeid, kui need on lahti ja valutavad.


 















HARILIK KORTSLEHT (Alchimilla Vulgaris)

Kortslehetee vaigistab peavalu, kõrvaldab nohu, silmapõletiku ja hambavalu (suud loputada)

Tervendab allkehapõletiku, palaviku,  mädanemise, paised ja isegi songa.

Sünnitusjärgse palaviku korral peab 8-10 päeva jooksul rohkesti seda teed jooma.  

Kõrvaldab ka põletiku, sisemised haavandid ja vigastused. Selleks tuleb teed juua iga päev 1-2 liitrit.

KUMMEL (Matricaria Discoidea)

Tarvitatakse õisi, mis tuleb kuivatada. Õied sisaldavad eeterlikke õlisid ja vaikaineid, mistõttu mõjub kummel rahustavalt, vaigistab krampe, kehavalusid, parandab kehakorratusi ja paneb higistama.

Tavaliselt tarvitatakse kummelit teeks. Ühe supilusikatäiele õitele valatakse peale üks klaasitäis keeva vett. Teed keeta ei tohi sest eeterlikud ained võivad ära aurata.

Kummelitee on abinõu külmetushaiguste, seedimiskorratuste, krampide, kehavalude, naistehaiguste ja päheverekogumise vastu.

Kummeliteega tuleb pesta nahahaiguseid, haavu, lastel haigeid silmi, kuristada kurgukatarri puhul ja loputada suud, kui hambad valutavad. Hea abinõu on palav kummeliõiepuder puhta marli või kotikesega hamba, kõrva või paistetuse peale.  Vannid on head haiglastele lastele, põdejaile ja pärast haigust.

KÖÖMNED (Carum Carvi)

Arstirohu omadusi omavad seemned. Valmis seemned pudenevad kergelt vartelt kuivatamise järel.

Köömned mõjuvad hästi mao seedetegevusele, kaotavad söögiisupuuduse ja puhituse. Köömneid tarvitatakse ka harilikuks teeks ja pannakse leivataigna sisse, mida tuleb väga soovitada.

LINA (Linum Usitatis Simum)

Linal on väga tugev arstimisvõime. Ta seemned sisaldavad õli, ekstraktaineid, vaha ja liimi. 

Linaseemnetee (1 spl seemneid 1 tassi vee kohta) mõjub limavabastavalt, erutust alandavalt. Tarvitatakse ka kopsuhaiguste, nagu köha, katarri, tiisikuse ja kõhukinnisuse vastu. Kõhukinnisuse korral soovitatakse peale söömist paar teelusikatäit linaseemneid koos meega närimata alla neelata.

Veel rohkem tarvitatakse seda välispidiselt. Tuntud on linaseemnemähised. Linaseemned keedetakse puruks, pannakse puhta rätikuga haige koha, paistetuse, paise või põletushaava peale.  See pehmendab ja kaotab valu.

LEESIKAS (Arbutus Uva Ursi)

Tarvitatakse leesika lehti, mida tuleb korjata suvel.

Ta on tõhus põie-ja neerukatarri, neerukivide, vesitõve ja halvatuse vastu. Korraga mitte palju võtta, sest suured annused teevad südame pahaks ja ajavad oksele.

MAASAPP (Erythraea Centaurium)  (ehk põldhumal)

Arstirohuks tarvitatakse tema lehti ja õitsvaid latvu, mis tuleb õitsemise ajal korjata ja kuivatada liikuva õhuga ruumis või õues.

Maasapitee (20g 1 liitri vee kohta, juua 1 klaasitäis päevas supilusika haaval) on nõrga seedimise, maokatarri, kõhukinnisuse, maolimastumise, isupuuduse, palaviku, neeru- ja maksahaiguste vastu, ja nahahaiguste ravimiseks pesta haiget kohta.

Veel huvitavat infot!

MAILANE (Veronica Officienalis)

Kasutatakse õitsvat taime.

Mailase tee (10gr ühe tassi vee kohta, hommikul ja õhtul üks tassitäis korraga) on rohi astma, kopsupõletiku, häälekähisemise, köha, veresülitamise, neeruhaiguste ja nahahaiguste vastu.

Tinktuurimähised parandavad värskeid lahtiseid haavu.

MAIKELLUKE (Convallaria Majalis)  (e.piibeleht)

Arstirohuks tarvitatakse kogu taime. Eriti väärtuslikud on õied, millest valmistatakse teed, tinktuuri ja pulbrit.

Maikellukese õite pulber nuusutamiseks on hea abinõu peavalu ja ninaverejooksu vastu.

Õitetee (1gr 1 liitri vee kohta, 1 tassitäis või väike noaotsatäis pulbrit korraga sisse võtta on südamekloppimise vastu.

Tinktuuri (3 korda päevas 10 tilka korraga) tarvitatakse südamehaiguste, peavalu, pepöörituse, närvilisuse ja närvivalu vastu.

Tinktuuri valmistamiseks võetakse 1 kaaluosa õisi ja 4 kaaluosa viina..

Maikellukese juurtest keedis on arstirohi oksele ajamiseks.

NB! Kuna maikelluke on mürgine taim, siis tarvitatakse ettevaatlikult.

MÄND (Pinus Silvestris)

Kevadel korjatud noortelt männikasvudelt valmistatud tee on arstirohi rinnahaiguste, kopsutiisikuse, jooksja ja näärmetõve vastu.

Üsna iseäranis mõju on vannidel. Selleks võetakse 1-1,5 kg männikasvusid ja keedetakse 2-3 liitri vee see tugevalt läbi ning saadud vedelik valatakse sooja pesuvee hulka. Alguses tuleb vähem kasvusid võtta ja neid igapäev juurde lisada kuni haige sellega harjub. Haige ei tohi kauem, kui pool tundi vannis olla.  Need on head igat laadi närvihaiguste, lihase- ja liigesejooksja, soontekangestuse ja issiase e.puusajooksja puhul.  On kasu ka krampide, unetuse ja vesitõve vastu.

NAISTEPUNA (Hypericum Perforatum)  (e.viinalill)

Õitest ja lehtedest valmistatud tee (30gr 1 liitri vee kohta 1-2 tassi päevas lonksuhaaval) teeb pea selgeks, kaotab peavalu, kõhulahtisuse, põiehaigused, puhastab kopsud, mao, neerud ja põie.

Soovitav on naistepuna-õli: võetakse paar peotäit õisi, hõõrutakse need „veriseks“, pannakse sisse oliiviõli ja asetatakse 10-ks päevaks päikese kätte kuni õli muutub punaseks. Võetakse uuesti värskeid õisi, hõõrutakse need puruks ja pannakse sama õli sisse jälle 10-ks päevaks, korratakse veel seda 3-4 korda, kuni õli on muutunud tumepunaseks. Õli välispidiselt sissehõõrumine parandab paistetuse, jooksja, tule ja kuuma veega põletamisel tekkinud rakud ja kaotab valu. Seespidiselt (6-10 tilka) parandab piste- ja lõikehaavad, kaotab kehavalud ja krambid.

NURMENUKK (Primula Officinalis)  (e. kikkapüks, kanavarvas, käokannus)

Korjatakse kevadel õitsemise ajal ja kuivatatakse varjulises kohas.

Arstirohuks tarvitatakse kogu taime.

Nurmenukutee (10gr 1 liitri vee kohta 1 klaasitäis päevas) mõjub närverahustavalt, on kõha ja teiste rinnahaiguste, närvivalu ja peapöörituse vastu, hea lihase- ja liigesejooksja vastu.

Noortest lehtedest saab teha salatit.

HARILIK NÄÄR (Pimpinella Saxifraga)

Tarvitatakse juurikaid (väga kibeda maitsega).

Nääritee (10-20gr klaasi vee kohta iga tunni järel korraga 1 supilusikatäis) on köha vastu, puhastab rinna rögast, kaotab soolte- ja maolimastumise, seedimisrikked, põie- ja neerukivid, vesitõve, hõlbustab kuupuhastust ja on soovitav jooksja puhul.

Nääritinktuur on abinõu häälekähisemise vastu ja rohke veega lahjendatuna kuristamiseks kurgu-ja mandlipõletiku puhul.

Nääriteega mähised ja pesemine parandab lahtiseid haavu.

NÕGES (Utrica)

Arstirohuks tarvitatakse lehti, seemneid ja juurikaid.

Nõgeselehekeedis on rohi kurgu-ja hingamiselundite limastuse (röga), vesitõve ja kusekinnisuse vastu. Juua tassitäis hommikul ja õhtul.

Nõgeseseemnekeedis aitab kõhukinnisuse, vesitõve ja kusekinnisuse vastu.

Mahl, mida värsketest taimedest välja pigistada, on vere ja mao puhastamiseks.

Juuste väljalangemise ja kõõma vastu mõjub nõgese-äädikavesi, mida iga päev peanahale hõõruda. Segu valmistamiseks võetakse 50gr peeneks lõigatud juuri, ¼ liitrit vett ja ⅛ liitrit äädikat ja lastakse soojalt tõmmata.

Nõgesetinktuur kaotab mesilase paiste ja valu.

PALDERJAN (Valerian Officinalis)

Arstirohuks tarvitatakse juuri. Neid tuleb koguda kevade ja sügisepoole. Säilitamiseks tuleb juured kuivatada, hoida kinnises nõus ja kasside eest varjatuna.

Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on hea närvilisuse, närvihaiguste ja krampide vastu.

Tarvitatakse teena või tilkadena (tinktuur). Tee valmistamiseks pannakse supilusikatäis juuri klaasitäie tulise vee kohta ja lastakse tõmmata. Võib juua hommikul ja õhtul klaasitäis korraga.

Tinktuuri valmistamiseks segatakse värsketest juurtest väljapressitud mahl sama koguse piiritusega või siis leotatakse mahl piirituse abil juurest välja. Tinktuuri tarvitatakse korraga 20-30 tilka.

Palderjan mõjub hästi närvilise haigusnähtuste nagu hingamistakistuse (astma), südamekloppimise, kõhukorratuse, isupuuduse, liigse higistamise, unepuuduse, kehavalude, krampide, närvivalu, ärrituse, minestuse, langetõve, reumatismi jt.puhul.

PAISELEHT (Tussilago Farfara)

Korjatakse varakevadel.

Rohuks tarvitatakse õisi ja lehti.

Värsked lehed on head abi paisetele ja haudunud kehaosadele näit. varvastele; lehed tuleb pisut mahlale kloppida ja panna haigele kohale.

Paiselehetee (10gr tassi vee peale), pulber paar noaotsatäit päevas ja mahl vee või piimaga on rinnarohuks, vaigistab köhakõdistust ja kergendab röga väljaheitmist, ravib kopsukatarri, häälekähisemist ja on hea ravim tiisikushaigete öise higistamise vastu.

PAAKSPUU (Rhamnus Frangula) (e.kitsetoom)

Paakspuukooretee teeb kõhu lahti ja on hea rohi kõhukinnususe vastu.

Kuna kõhulahtisus võtab kehasoojust alla, siis võib põletiku ja palaviku puhul paakspuukooreteed tarvitada.

Paakspuukooretee: 30gr koort pannakse õhtul ½ liitri vee hulka ja keedetakse järgmisel päeval 3-5 minutit. Juuakse supilusikatäie kaupa 2-3 tunni järel.

Tarvitatakse ettevaatlikult, mitte ülemäära.

PIPARMÜNT (Mentha Piperita)

Piparmünt on juba muiste tuntud arstirohutaim kõhukorratuse vastu.

Arstirohuks tarvitatakse lehti, mida tuleb korjata enne õitsemist, sest siis on tema tarvitamisel suurem mõju. Kuivatada õhulises kohas, kuid mitte päikese käes.

Piparmünditee: 1 spl kuivatatud lehti ühe klaasi vee kohta. Juuakse üks klaas hommikul ja teine õhtul.

Tee mõjub närve ja kõhtu karastavalt, kaotab krambid, allkehavalud, närvilikud kõhurikked. Peavalu võib tekkida sageli maotegevuse häiretest, ja säärasel korral teeb piparmünditee imet. Piparmündil on ka südantkosutav mõju.

Piparmünti tarvitatakse ka kompresside tegemiseks ja krampe vaigistavate vannidena.

Destileerimise teel võib saada õli lehtedest puhtal kujul. Võetakse sisse korraga 10-15 tilka veega peavalu, kõrvavalu, kõhuvalu vastu. Tarvitatakse ka hambapastade, suuvete ja kommide valmistamisel.

PUNANAD (Fumaria Officinalis)

Tarvitatakse kogu taime nii värskelt kui kuivatatuna. Korjatakse õitsemise ajal.

Punandi tee: 15-20gr klaasi vee peale. Juuakse 1 klaasitäis päevas lonkshaaval.

Tee annab söögiisu, ajab higistama, puhastab verd, suurendab nahategevust. Juuakse ka vesitõve, kollatõve ja näärmetõve raviks.

Punandikeedis ja värsketest taimedest väljapigistatud mahl on silmapõletiku ja punetuse vastu.

Mahlast valmistatakse tinktuuri, mida veega lahjendatuna mõõdukalt tarvitada.

PÄRN (Tilia Grandifolia)

Tema õites leidub suhkrut ja eetriõliKollakas pärnaõiemesi on hea nii toiduks kui arstirohuks.

Pärnaõietee ajab hästi higistama, seepärast on soovitav seda juua külmetamise järel ja külmetushaiguste nagu nohu ja köha puhul. Kergendav abinõu ka vesitõve ja kahvatõve korral.

Pärnaõieveega pesemine on hea näoplekkide ja silmahaiguste vastu.

Keedis õitest vaigistab peavalu.

PÕLDOSI (Equisetum Arvense) (e.põldkuusk)

Rohuks tarvitatakse taime maapealset osa.

Korjatakse juulikuus.

Põldosja tee: 10-15gr 1 liitri vee kohta. Tee parandab neeruhaigust, kaotab neerukivid ja kusemistakistuse, on hea südamehaigustele, maksahaigustele, vesitõvele ja jooksjale. Põldosi sisaldab räniollust, mis tugevdab kopsukudesid, seepärast kasulik ka tiisikuse puhul. Ka vannid on kasulikud, parandab mädanevad haavad ja külmetusvigastused.

RAUDROHI (Achillea Millefolium) (e.merihein)

Ta sisaldab kibedamaigulist eksraktainet, mis annab talle omapärase arstimisvõime.

Tal on kosutav jja kokkutõmbav omadus, seega on vere-ja limavooluste ning organisminõrkusevastane rohi. 

Väikeste haavade puhul tuleb noppida raudrohu lehti või õisi ning siduda haava peale ning veri jääb seisma. Võib panna ka ninna, kui nina verd jookseb. Võib siduda ka paisete ja põletushaavade peale, ainult ettevaatust, et taimeosad oleksid puhtad.

Nii värskest kui kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja parandavalt kui on köha, rinnahaigus ja rinnust tuleb röga ja verd, kui on tiisikus, kõhukorratus, puhitus, maksa-, neeru- ja põievead, pisted ja krambid, palavik, külmetushaigus, verevaesus, kui on naistehaigus nagu puuduv, rohke või valus menstruatsioon, hüsteeria, valgevoolus, kui on närvilikud peavalud, lihase-ja liigesereuma, kui lastel on leetrid ja sarlakid.

Raudrohuvesi on hea pesemisvahend, et ravida lõhkenud käsi ja ravida näonahka.

Raudrohukeedisega niisutatud mähised on tervendavad haavale, paisele ja paistetusele.

Raudrohuvannid mõjuvad karastavalt ning kosutavalt ja on iseäranis kasulikud nõrkade närvidega haigetele ja reumahaigetele.

SIBUL (Allium Cepa)

Sibul on nuusutusrohuks minestuse ja hüsteeriliste krampide puhul. Oksendamise vastu pannakse sibul kaenlaalla, laste kusekinnisuse puhul kubemele. Tuha sees küpsetatud sibulate hauded on head kaelapaisete ja katarrilise kaelahaiguste vastu. Pasisete lahtimineku edendamiseks pannakse haudena peale toorelt puruks hõõrutud või pudruks keedetud sibulad. Katkikülmetunud käsi ja jalgu määritakse sibulakaapega, valu annab järele ja rakud hakkavad paranema.

Sibulamahl suhkruga on köha, hingamise ja häälekähisemise vastu.

Sibulatinktuur (1 osa sibulat 4 osa viina kohta) 10 tilka korraga, päevas 3-4 korda, on seedimiskorratuse ja kõhuvalu vastu. Tinktuur meega on hea köha vastu.

* Jooksvaks nimetati haigust, mille korral valutasid luud-liigesed, kusjuures see valu kogu aeg ühel paigal ei püsinud, vaid liikus ühest kohast teisse.