ÕUNAVEIN

Üks tsentner õunu annab umbes 30-32 liitrit veini. Võib igasugu õunasorte võtta va. talveõuna sordid.  Kohasemad on aromaatilised õunad, kuna nende lõhn kandub üle ka veinile.  Õunad peavad olema täielikult küpsed.

Kõigepealt õunad purustatakse koos koorega ja saadavat õunaputru lastakse tünnis üks kuni kaks päeva , segamini segades, lahtiselt seista kuni ta punast värvi osutab ja mahl  õunalihast eraldub. Siis pressitakse puder läbi puuviljapressi ja aetakse läbi jõhvsõela käärimiseks vaati. Vaat peab seisma ruumis kus kogu aeg on 18-20 kraadi sooja.
Käärimine peab 24 tunni pärast algama, peakäärimine on lõpul, kui anumast enam mingit kahinat ei kuuldu. Siis täidetakse värske õunavein, nii selgena kui võimalik, teise vaati - viimane põhjasade kurnatakse läbi- ja selles vaadis toimub järelkäärimine, mis vältab kuus kuni kaheksa nädalat. Käärimistoiminguks täidetakse vaat prundiavauseni , mis lahti jäetakse ja kiviga kinni kaetakse.
Siis võetakse hommikul vaht pealt ära ja lisatakse vee, suhkru ning viinakivihappe lahus (1liiter vett, 200grammi suhkrut, 5 grammi viinakivihapet) juurde.  Parem on aga kui prundiauku pannakse käärimisprunt või käärimislehter, mille läbi käärimisel tekkiv sõehape takistamatult välja pääseb, välisõhk aga sisse ei saa tungida. Kui välisõhk õunamahlale ligi pääseb, siis võib see kergesti äädikakäärimist tekitada.

Kui järelkäärimine või teine käärimine lõppenud- vein peab 24 tundi veiniklaasis selgeks jääma, ta ei tohi segaseks minna ega mullikesi osutada- villitakse vein pudelisse, mis kinni korgitakse ja lakitakse.

Õunaveini alkoholisisaldus on väike, sellepärast taka üle kahe aasta ei seisa.

Kommentaarid