VASTLAPÄEV

Vastlapäev on liikuv püha ( 18.veebruar kuni 7.märts)

Vastlapäev on enne tuhkapäeva, millele järhneb 40päeva kestev suur paast, mis lõpeb ülestõusmispühaga. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis vastlapäeval pidutseti ja söödi korralikult ning mõnuga. 

Öeldi: " Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva ".
Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks oli oa-või herneleem seajalgadega, odrakarask. Uuemal ajal on lisandunud vahukoorega vastalakukklid. Loodeti, et seajala söömine teeb sööja järgmisel aastal käbedaks. Ubade söömine pidi edendama aedviljakasvatust.
Paiguti keedeti tanguleent lihaga või pool seapead.
Külvimees pidi vastlapäeval üheksa korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne.

Vastlapäevaks lõppesid tavaliselt lihatagavarad otsa ja järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, piima- ja jahutoite.

Vanarahvas naljatas, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale, võivad vanatüdrukud kosja minna.
Tuhkapäeva e.tuhapäeva (vastlapäevale järgnev päev) toitudest oli kõige üldisem odrakarask ja odrajahust kuklid, mis paikkonniti eri nimetust kandsid. Sageli küpsetati tuhkapäeval tavalisi pannkooke ja nimetati neid tuhakookideks. Traditsiooniliseks toiduks oli veel odrajahupuder, mida tuha või tuhkapudruks nimetati.

Häädemeestel tehti sel päeval kanepiseemnekooki või kanepitempi. Rannaäärne rahvas lõpetas tuhkapäevaga lihasöömise, mindi üle kalatoidule.
Tuhkapäeval valmistatud leivast pidi karjalaskepäeval igale loomale palukese andma, siis seisis kari koos.

Kommentaarid