Kartul (Solanum tuberosum) on oletatavalt pärit Lõuna-Ameerikast, Vaikses ookeanis asuva Chiloe saarelt.
Kartul kasvas seal Andide kõrgmägedes.
16.sajandil viisid hispaanlased kartuli koju kaasa, kust see levis edasi Itaaliasse, Inglismaale ja mujale.
Võrreldes teiste maadega levis kartul Hispaanias väga kiiresti.
1520-ndal aastal Hispaanias sündinud Pedro Cieza de León mainis kartulit 1553.aastal oma raamatus "Peruu kroonika". Hispaania naabermaades kasvatati kartulit esialgu ilutaimena. Kartulit süüa ei usaldatud ega osatud. Prooviti süüs kartuli varte otsas olevaid rohelisi viljanuppe, mis on aga kibeda maitsega.
Prantsusmaal hakati kartuleid kasvatama 1750-ndatel aastatel.
Prantsusmaalt levis kartul Itaaliasse, Saksamaale ja teistesse maadesse.
Eestisse jõudis kartul 18.saj. keskel.
Tänaseks on maailmas kokku üle tuhande kartulisordi.
alustas kartuli sordiaretust isatalus. Aastal 1907 leidis ta, et üks kartulipesakond on eriti arvukas. Ta eraldas selle pesakonna 14 kartulit. Järgnevatel aastatel andsid sellest pesakonnast pärinevad kartulid kolmandiku võrra suuremat saaki. Kuue aastaga aretas ta kartulisordist "Imperaator" esimese eesti kartulisordi "Kalevipoeg", mille saagikus ületas "Imperaatori" 58% võrra.
Julius Aamisepp on aretanud 43 kartulisorti, 20 hernesorti, 14 õunasorti ning põldoa-, söödapeedi-, söödanaeri, sibula, karusmarja-, musta sõstra, punase sõstra, pirni- ja ploomisorte.
Tema kõige tuntum sort on kartul "Jõgeva kollane".
Aamissepp kogus Jõgevale ühe suurema kartulikollektsiooni maailmas (1500 sorti koos teisenditega, kokku umbes 3000 säilikut).
Kommentaarid